Kas ma pean olema täiuslik?
Miks võime vahel tunda, et PEAME tegema kõike perfektselt?
Kui seostame oma enesehinnangu saavutustega, vajame pidevalt häid tulemusi, et ennast väärtuslikuna tunda. Sel juhul võib ebaõnnestumine mingis ülesandes või tegevuses tekitada tunde, et olen ebaõnnestunud inimesena. Tegelikkuses on inimese identiteet ja tegu kaks erinevat asja ning ebaõnnestuda saab vaid tegu, mitte inimene. Inimene on alati väärtuslik.
Mis võib olla sellise surve tekkepõhjuseks? Kas selline mõtlemisviis võib kaasas käia ka kogu elu?
Näiteks kui laps tunneb, et ei suuda vastata oma vanemate ootustele, ei ole sama tubli ja edukas kui õde või vend, saab kiita vaid selle eest, mis ta teeb, aga mitte selle eest, kes ta on, õpib ta armastust ja tunnustust „välja teenima“ oma saavutustega. Armastust vajame me aga kõik – väikesed ja suured, mehed ja naised. Nii võibki juhtuda, et ka täiskasvanuna inimene lihtsalt ei oska teisiti ennast väärtuslikuna ja armastatuna tunda, kui läbi suure panustamise ja heade tulemuste.
Oluline on õppida ennast väärtustama just sellisena nagu ma olen, tunda uhkust oma isikupära üle, teada oma tugevusi. Nii väheneb vajadus vastata teiste ootustele, ennast teistega võrrelda ja väljastpoolt pidevat kinnitust oma väärtusele saada.
Missugused tagajärjed võivad perfektsionismil olla?
Perfektsionism võib põhjustada iseendaga pidevat rahulolematust, rahutust, läbipõlemist, depressiooni. Vahel isegi inimene ei julge õhtul magama jääda, kartes, et midagi olulist jääb veel tegemata. Abi on siin uskumuste ja mõttemustrite muutmisest.
Miks võib olla raske leppida sellega, kui asjad ei lähe nii nagu soovitud?
See on üks kummaline paradoks. Kõike mida inimene elus soovib, tahab ta ainult ühel põhjusel, ta usub, et peale soovi täitumist tunneb ta ennast paremini. Tegelikult töötab inimese aju teises järjekorras. Mitte edukad inimesed pole õnnelikud, vaid õnnelikud inimesed on edukad. Seega, ära oota, et täideviidud plaan või unistus teeb Sind õnnelikuks. Mõtle, mida Sa tunneksid siis, kui soov on täitunud ja õpi seda tunnet endas kohe tekitama. Selle enesetundega kaasnevad motivatsioon ja energia aitavad Su plaani täide viia palju kiiremini ja kergemini kui hirm millestki ilma jääda.
Kuidas saavutada tervislikku mõtlemist ja enda suhtes mitte liiga nõudlik olla?
Selleks tasub tähelepanu pöörata asjadelt, mis ei meeldi asjadele, mis juba on hästi. Näiteks võib proovida järgmist fookuse muutmise harjutust:
Pane kirja asi, mis sinus kõige enam rahulolematust tekitab. (Ma olen liiga paks)
Sõnasta, mida sa selle asemel sooviksid. (olen heas vormis ja kaalun 5 kg vähem)
Pane kirja 12 asja, mis Sul juba täna olemas on, et oma soov täide viia. (Ma olen ka varem kaalust alla võtnud, ma tean, kuidas seda teha; mulle maitsevad paljud tervislikud toidud; mulle meeldib jalutada; olen ammu tahtnud zumba trenni proovida jne.)
Nii tekitad eesmärgi osas positiivse meeleseisundi ja su tegevused on juhitud rõõmust mitte rahulolematusest.
Ehk oskad anda soovitusi, mida peaks tegema, et mõelda perfektsionismi asemel rahulikumalt ja mõistlikumalt?
Kõik sõltub sellest, millise tähenduse me asjadele anname. Meie ümber on vaid neutraalsed sündmused ja faktid, inimene oma peas annab neile tähenduse. Andes olukordadele positiivset tähendust, häälestame me oma aju õnnestumiste lainele. Seega anna ka oma eesmärgile ja tänasele olukorrale tähendus, mis Sind toetab ja inspireerib. Näiteks: mul on hea meel, et ma tean, mida ma soovin; liigun iga päevaga oma eesmärgile lähemale; mulle meeldib see, mida ma teen.
Eesmärgid ja nende nimel tegutsemine on igati head, kui see teeb rõõmu, inspireerib sind ja annab sulle energiat. Kui aga eesmärk paneb sind iseendast halvasti arvama, hinda ümber see, mis tähendust eesmärk sulle omab. Eesmärk on suund, kuhu poole oled teel, oluline on rõõmu ja rahulolu tunda juba teel olles, mitte alles sihtpunkti jõudes.
Suhtenõustaja Imbi Viirokit intervjueeris Kairit Kütt, täismahus artikkel ilmus Cosmopolitanis 07/15